{"id":36,"date":"2016-07-10T14:50:49","date_gmt":"2016-07-10T14:50:49","guid":{"rendered":"http:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/?page_id=36"},"modified":"2021-01-25T18:49:22","modified_gmt":"2021-01-25T18:49:22","slug":"tiibeti-budism","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/tiibeti-budism\/","title":{"rendered":"Tiibeti budism"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"\"><strong>Tiibeti budism<\/strong><\/h1>\n<p>Esimesed\u00a0dharma-tekstid \u00fches mantrate ja kuldse stuupaga ilmusid m\u00fcstilisel\u00a0kujul Tiibetisse kuningas Lhato Thori (lHa\u00a0Tho-tho-ri) valitsemise ajal 4.\u00a0sajandil.\u00a0Kuningale\u00a0ennustati, et 5 p\u00f5lvkonna p\u00e4rast tuleb\u00a0isik, kes nende esemete t\u00e4hendust m\u00f5istab.<\/p>\n<p>7.\u00a0sajandil hakkas valitsema esimene dharma-kuningas\u00a0<strong>Srongtsen Gampo<\/strong>\u00a0(Srong-btsan sGam-po) (569-650), Avalokiteshvara kehastus. Ta\u00a0\u00fchendas Tiibeti \u00fchtseks riigiks ja l\u00f5i\u00a0konstitutsiooni, mis\u00a0p\u00f5hines budistlikul eetikal. Samuti m\u00f5istis ta kirjakeele\u00a0vajalikkust p\u00fchade tekstide t\u00f5lkimisel. Tagamaks rahu oma\u00a0valdustes, abiellus ta kahe budistliku\u00a0naaberkuningriigi \u2013 Hiina ja\u00a0Nepaali \u2013 printsessidega. Need kaks Tara kehastust t\u00f5id koos muude\u00a0dharma aaretega Tiibetisse kaasa ka haruldaselt kaunid ja v\u00f5imsad\u00a0Buddha kujud.<br \/>\nSada\u00a0aastat hiljem oli Buddha \u00f5petus Tiibetis juba juurdunud. Kolm\u00a0v\u00e4gevat meistrit \u2013Guru Padmasambhava Oddiyanast, Nalanda\u00a0kloostri\u00fclem bodhisattva\u00a0<strong>Shantarakshita<\/strong>\u00a0(Shi-wa-\u2018tso)\u00a0ja teine dharma-kuningas\u00a0<strong>Trisong Deutsan<\/strong>, Manjushri kehastus &#8211;\u00a0panid koos aluse Dharmale Tiibetis ja ehitasid \u00fcles esimese kloostri\u00a0Samye (bSam-yas lHun-gyi-grub-pa\u00a0gTsug-lag-khang), millest sai\u00a0peamine budistliku hariduse omandamise koht. Samyes t\u00f5lgiti\u00a0esmakordselt tiibeti keelde suur osa budistlikest tekstidest. Samal\u00a0perioodil ordineeriti\u00a0ka seitse esimest tiibeti munka. Vastavalt\u00a0kuningas Trisong Deutsani otsusele j\u00e4rgivad k\u00f5ik tiibeti mungad\u00a0kuni t\u00e4nap\u00e4evani Pratimoksha liini.<\/p>\n<p>Samal ajal\u00a0oli Indias budismi k\u00f5rgperiood, rajatud oli tuhandeid kloostreid,\u00a0mahajaana budistlikud \u00fclikoolid Nalanda ja Vikramashila olid oma\u00a0\u00f5itsengu tipul ning siddhad andsid\u00a0edasi salajasi Vajrayana \u00f5petusi.<\/p>\n<p><strong>Nyingmapa<\/strong>\u00a0(rnying-ma-pa)\u00a0ehk Punasem\u00fctsiliste koolkonna traditsioon\u00a0on katkematu liinina edasi kandunud alates Buddha Shakyamunist (kes\u00a0on Nyingma traditsioonis\u00a0algbuddha (Adibuddha) Samantabhadra\u00a0emanatsioon nagu ka Vajradhara) l\u00e4bi Sutrayana ja Mantrayana\u00a0valgustunud meistrite t\u00e4nap\u00e4evani v\u00e4lja. Koolkonna nimetus Nyingma\u00a0t\u00e4hendab \u2018vana\u2019, kuna \u00f5petusliin p\u00f5hineb varasematel ehk\u00a0esimestel budistlike tekstide t\u00f5lgetel tiibeti keelde.<\/p>\n<div><a class=\"lightbox-image\" title=\"\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"img-frame alignleft\" src=\"http:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/tiibeti-budism.jpg\" \/><\/a><\/div>\n<p>Koolkonna\u00a0rajajaks on\u00a0<strong>Guru Padmasambhava<\/strong>\u00a0(Lootosest S\u00fcndinu), kes tuli\u00a0Tiibetisse 817. aastal kuningas Trisong Deutsan\u2019i (Khri-srong\u00a0lDe\u2019u-btsan) (742-797) palvel, et ta\u00a0alistaks budismi levikut\u00a0takistavad vaenulikud deemonid ja muud segavad j\u00f5ud. Guru Rinpoche\u00a0sidus deemonid ja kohakaitsjad vandega ning tegi neist \u00d5petuse\u00a0kaitsjad.<\/p>\n<p>Nyingma\u00a0traditsioonis on kaks sanghat \u2013 ilmalikest tantristlikud praktikud\u00a0valgetes r\u00fc\u00fcdes (ngakpad) ja punaste r\u00fc\u00fcdega mungad. Kui m\u00f5rvati\u00a0kolmas dharma-kuningas\u00a0<strong>Ralpachen<\/strong>\u00a0(Ral-pa-can)\u00a0(814-836), Vajrapani kehastus, saabusid Tiibetisse rasked ajad, sest\u00a0budismivaenuliku kuninga Lang Darma (Glang Dar-ma) valitsemise\u00a0perioodil oli\u00a0tagakiusamiste ja kloostrite sulgemise t\u00f5ttu munkade\u00a0sangha tulevik t\u00f5siselt ohustatud. Buddha \u00f5petust kandsid tol ajal\u00a0eraklates ja muudes ligip\u00e4\u00e4smatutes paikades vaikselt edasi\u00a0tantristlikud praktikud ehk ngakpad. T\u00e4nu neile s\u00e4ilusid t\u00e4ielikult\u00a0budistlike tekstide ja kommentaaride \u00fclekandeliinid.<\/p>\n<p>841. v\u00f5i\u00a0842. aastal m\u00f5rvati Lang Darma \u00fche Padmasambhava \u00f5pilase poolt.\u00a0Sellest hoolimata j\u00e4tkusid Kesk-Tiibetis veel mitme p\u00f5lvkonna\u00a0v\u00e4ltel suured poliitilised rahutused ja\u00a0segadused ning\u00a0Buddhadharmale oli v\u00e4he toetust.<\/p>\n<p>Hiljem\u00a0hakkasid panditid Indiast ja Nepaalist taas \u00fcle m\u00e4gede Tiibetisse\u00a0\u00f5petust toomas k\u00e4ima. Neist \u00fcks esimesi oli Smritijnanakirti\u00a0(892-975), kes oli tunnustatud Abhidharma\u00a0meister ja kuulus Nalanda\u00a0\u00fclikooli \u00f5petlane, samuti kodus tantrismis.<\/p>\n<p>10.\u00a0sajandiks oli Tiibeti impeerium lagunenud v\u00e4ikesteks\u00a0kuningriikideks. 10. sajandi l\u00f5pus hakkas\u00a0Gu-ge\u00a0kuningas\u00a0L\u00e4\u00e4ne-Tiibetis mungaks, v\u00f5ttes enesele dharma-nime\u00a0Ye-shes-\u2018od.\u00a0Ta kutsus oma kuningriiki Kashmirist nii t\u00f5lkijaid kui \u00f5petajaid\u00a0ning saatis noori mehi Kashmiri \u00f5ppima. T\u00e4nu temale saabus\u00a01042.aastal Tiibetisse Vikramashila\u00a0kloostri\u00fclem ja oma aja\u00a0v\u00e4ljapaistvaim meister\u00a0<strong>Atisha<\/strong>\u00a0(982-1054), viibides seal kuni\u00a0oma surmani. Sellega pandi alus uuele ajastule Tiibeti budismis. Just\u00a0sel perioodil eraldusid\u00a0Vana koolkond (rNying-ma) ja Uus\u00a0Koolkond (gSar-ma) ehk Uued Tantrad. K\u00f5ik suuremad Sutrayana\u00a0\u00f5petused ja Mahapanditite shastrad (kommentaarid) s\u00e4ilitati\u00a0l\u00e4bivaadatud ja\u00a0kaasajastatud t\u00f5lgetena uute koolkondade\u00a0(bKa\u2019-gdams,\u00a0bKa\u2019-brgyd,\u00a0Sa-skya,\u00a0dGe-lug)\u00a0poolt. Kolme Sisemise Tantra tekstid, mis olid t\u00f5lgitud varasemal\u00a0perioodil, j\u00e4id Nyingma\u00a0koolkonna unikaalseks p\u00e4randiks.<\/p>\n<p>Guru\u00a0Rinpoche andis k\u00f5rgemaid tantra\u00f5petusi, seda eriti oma kahek\u00fcmne\u00a0viiele l\u00e4himale \u00f5pilasele, p\u00fchitsedes nad Mantrayana \u00f5petustesse\u00a0ja ka K\u00f5ikide Buddhade \u00dchtsuse\u00a0Mandalasse. Need esimesed \u00f5pilased\u00a0on tuntud oma vaimsete saavutuste poolest, omandades 84 siddha\u00a0taseme. N\u00e4iteks Namkhe\u00a0Nyingpo (Nam-mkha\u2019i sNying-po)\u00a0on kuulus oma\u00a0v\u00f5ime poolest liikuda valguskiirtel, Khandro Yeshe\u00a0Tsogyal (Ye-shes mTsho-rgyal) v\u00f5ime poolest elustada surnuid,\u00a0Vairocana oma intuitsiooni poolest, Nanam\u00a0Yeshe v\u00f5ime l\u00e4bi\u00a0h\u00f5ljuda taevas, Kawa Peltseg v\u00f5ime poolest lugeda teiste m\u00f5tteid\u00a0ja Jnana\u00a0Kumara (gNyags Jnanakumara) oma imev\u00f5imete\u00a0t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Samal ajal\u00a0saabus Tiibetisse ka teisi tantristlikke \u00f5petajaid Indiast &#8211;\u00a0Vimalamitra, Buddhaguhya, Shantipa ja tantrist Dharmakirti\u00a0(Chos-grags). Budistliku filosoofia ja loogika\u00a0\u00f5petus polnud\u00a0tollal veel valdavaks suunaks, seevastu oli v\u00e4gagi soositud tantra\u00a0praktiseerimine \u00e4\u00e4rmises saladuses. Salajas t\u00f5lgiti isegi\u00a0selliseid esoteerilisi tekste nagu\u00a0Kun-byed\u00a0rgyal-po,\u00a0mDo-dgougs-\u2018dus\u00a0ja Mahamaya \u00f5petusi Vairocana, Nyag Jnana\u00a0Kumara, Nubchen Sangye Yeshe ning teiste poolt.<\/p>\n<p>N\u00e4hes, et\u00a0\u00f5pilased on ebak\u00fcpsed ja aeg pole veel sobiv mitmete teiste\u00a0\u00f5petuste avaldamiseks, peitis Guru Rinpoche \u00fches oma peamise\u00a0kaaslase\u00a0<strong>Yeshe Tsogyal<\/strong>\u2019iga Tiibetisse sadu\u00a0aardeid ehk\u00a0termasid (gTer-ma) tekstide, p\u00fchakujude ja rituaalesemete\u00a0n\u00e4ol koos juhenditega nende m\u00f5istmiseks tulevaste p\u00f5lvede tarvis.\u00a0Hilisematel aegadel on \u00fcle saja meistri\u00a0ehk tert\u00f6ni (gTer-ston)\u00a0neid aardeid avastanud ja oma \u00f5pilastele edasi andnud. Seega\u00a0lisandus suulisele tantristlikule \u00f5petusele (bKa\u2019-ma) ehk\u00a0pikale \u00fclekandeliinile termade \u00f5petus\u00a0ehk l\u00fchike \u00fclekandeliin ja\u00a0kombineeritult Suure T\u00e4iustumise ehk Dzogcheni (rDzogs-chen)\u00a0\u00f5petusega, mida andsid edasi Garab Dorje (dGa\u2019-rab rDo-rje),\u00a0Shri Singha, Guru\u00a0Rinpoche, Jnana Sutra, Vimalamitra jt, eristusid\u00a0nad Tiibetis Nyingma-liini \u00f5petusena.<\/p>\n<p>Algne\u00a0Buddhadharma jaotub\u00a0<strong>Kolmeks S\u00f5idukiks<\/strong>: Shravakayana\u00a0(Kuulaja), Pratyekabuddhayana (\u00dcksik M\u00f5istja) ja Bodhisattvayana\u00a0(Bodhisattva).\u00a0<strong>Shravakayana<\/strong>\u00a0\u00f5petused on\u00a0Neli \u00dcllast T\u00f5de,\u00a0Vastastikuse S\u00f5ltuvuse Kaksteist Ahelat, karma seadus jm \u00f5petused,\u00a0mida anti Esimesel Seadmuseratta P\u00f6\u00f6rlemapanemisel.\u00a0<strong>Bodhisattvayana<\/strong>\u00a0jaotub kaheks \u2013\u00a0Sutrayana ja Mantrayana.\u00a0<strong>Sutrayana<\/strong>\u00a0\u00f5petused\u00a0p\u00e4rinevad Prajnaparamita suutratest, mida anti Teisel Seadmuseratta\u00a0P\u00f6\u00f6rlemapanemisel ja Tathagatagarbha suutratest Kolmandalt\u00a0Seadmuseratta P\u00f6\u00f6rlemiselt. Indias m\u00f5justasid need suutrad kahte\u00a0suurt mahajaana filosoofilist voolu: Madhyamaka (Nagarjuna) ja\u00a0Yogacara (Asanga). Tiibetis andsid\u00a0Shantaraksita ja Kashmiri meistrid\u00a0Prajnaparamita, Abhidharma, Madhyamaka ja Yogacara \u00f5petusliinid\u00a0edasi oma \u00f5pilastele. Shravakayana ja Bodhisattvayana \u00f5petused on\u00a0vundamendiks\u00a0<strong>Mantrayana<\/strong>\u00a0teel, mis p\u00f5hineb tantratel.<\/p>\n<p>Nyingma\u00a0traditsioon jaotab kogu budistliku \u00f5petuse\u00a0<strong>\u00dcheksasse S\u00f5idukisse<\/strong>.<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Kolm\u00a0\u00dcldist S\u00f5idukit<\/strong>\u00a0\u2013 Kuulaja (Nyen-thos), \u00dcksik M\u00f5istja\u00a0ja Bodhisattva (byang-chub Sems-dpa) &#8211; sisaldavad suutra\u00a0\u00f5petusi, mis p\u00e4rinevad otse Buddha Shakyamunilt (vt\u00a0eestpoolt).<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kolm\u00a0V\u00e4list Tantrat<\/strong>\u00a0&#8211; Kriya Tantra (bya-rgyud), Upa\/Carya\u00a0Tantra (spyod-rgyud) ja Yoga Tantra (rnal-\u2018byor-rgyud).\u00a0Kriya Tantra r\u00f5hutab \u00f5ige v\u00e4lise k\u00e4itumise praktiseerimise\u00a0vajalikkust, \u00f5igeid tegusid ja k\u00f5net eesm\u00e4rgiga puhastuda ja\u00a0lihtsaid visualisatsioonitehnikaid. Upa Tantra r\u00f5hutab nii sisemiste\u00a0kui v\u00e4liste omaduste arendamise vajalikkust\u00a0eesm\u00e4rgiga saavutada\u00a0s\u00fcgavam \u00fchtsus meditatsioonijumalusega. Yoga Tantra eesm\u00e4rk on\u00a0sisemise ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsilise v\u00e4e tugevdamine vastavalt Vajrasattva\u00a0(rDo-rje Sems-dpa)\u00a0\u00f5petusele; ta jaguneb Yoga Tantraks ja\u00a0Anuttara Yoga Tantraks. Viimasel omakorda on kolm alajaotust:\u00a0Isa-Tantrad, Ema-Tantrad ja Neutraalsed Tantrad. Anuttara Tantrate\u00a0alla\u00a0kuuluvad ka gSar-ma koolkonna tantrad, kus p\u00fchendutakse\u00a0sellistele yidamitele (Yi-dams), nagu Hevajra, Cakrasamvara,\u00a0Kalacakra ja Guhyasamaja. Neist iga\u00fchel omakorda on\u00a0oma juure\u00a0tantrad (rtsa-brgyud), seletavad tantrad (bShad-brgyud),\u00a0harutantrad (Yan-lag-brgyud) ja juhendavad tantrad\u00a0(Man-ngag-brgyud).<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kolm\u00a0Sisemist Tantrat\u00a0<\/strong>&#8211; Mahayoga, Anuyoga ja Atiyoga (Dzogchen).\u00a0Mahayoga keskendub Tekitamise (Kujustamise) Staadiumi praktikatele,\u00a0kus tavap\u00e4rased tajud ja\u00a0kontseptuaalsed klammerdumised\u00a0k\u00f5rvaldatakse selgete n\u00e4gemuste ja jumaliku uhkuse\u00a0(lha\u2019i-nga-rgyal) l\u00e4bi; tal on 18 alajaotust. Anuyogas on\u00a0r\u00f5hk L\u00f5puleviimise Staadiumi\u00a0praktiseerimisel, kus kasutatakse\u00a0vajra keha algse teadlikkuse teostamiseks; siin on 5 alajaotust.\u00a0Atiyogas on kogu t\u00e4helepanu suunatud Tekitamise ja L\u00f5puleviimise\u00a0astmete\u00a0t\u00e4ielikule v\u00e4ljaarendamisele, mis v\u00f5imaldab joogil \u00fcletada\u00a0tavap\u00e4rase aja, tegevuse ja kogemuse. Atiyogas on 3 p\u00f5hijaotust.\u00a0Kolm Sisemist Tantrat p\u00e4rinevad Adibuddha\u00a0Samantabhadralt; l\u00e4bi\u00a0Vajrasattva ja Bodhisattvate j\u00f5udis see \u00f5petus inimeste ilma.\u00a0Mahayogat ja Anuyogat \u00f5petati esmalt kuningas Indrabhutile; neid\u00a0\u00f5petusi kandsid edasi\u00a0vidyadharad Kukkuraja, Lilavajra, Buddhaguhya,\u00a0Padmasambhava jt. Atiyoga kandus edasi vidyadhara Garab Dorje kaudu\u00a0Manjusrimitra, Shri Singha, Jnanasutra, Vimalamitra,\u00a0Padmasambhava ja\u00a0teisteni.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dcheksast\u00a0S\u00f5idukist esimesed kuus on \u00fchised k\u00f5igis Tiibeti budismi\u00a0koolkondades, kolm viimast, Sisemised Tantrad, esinevad vaid Nyingma\u00a0traditsioonis.<\/p>\n<p>Erinevate\u00a0\u00f5petusliinide veidi erinev l\u00e4henemine Dzogcheni on p\u00f5hjustanud\u00a0kolme alam-koolkonna\u00a0tekke:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Meele\u00a0koolkond<\/strong>\u00a0(Sems-sde), mis on Shri Singha ja Vairocana liin;<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Keskne\u00a0koolkond<\/strong>\u00a0(kLong-sde), mis tuleneb Longde Dorje Zampa, Shri\u00a0Singha ja Vairocana liinist;<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Puhtaima\u00a0\u00d5petuse koolkond<\/strong>\u00a0(Man-ngag-sde), mis p\u00e4rineb otse Guru\u00a0Padmasambhava liini S\u00fcdametilga (sNying-thig) \u00f5petustest.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Ehkki\u00a0Dzogchen on unikaalne Nyingma koolkonna praktika, on ka ilmalike\u00a0j\u00e4rgijate hulgas laialt levinud Guru Rinpoche palvete lugemine,\u00a0kuukalendri 10. ja 25. p\u00e4eval\u00a0ohvriannetuste tegemine ja isegi 3\u00a0aasta &#8211; 3 kuu individuaalsed v\u00f5i grupiviisilised\u00a0retreat\u2019id.<\/p>\n<p>Ajalooliselt\u00a0on v\u00e4lja kujunenud\u00a0kolm tantrate liini:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Buddha Tahte liin<\/strong>,\u00a0mis puudutab T\u00f5e Keha \u00f5petusi. Need p\u00e4rinevad Buddha\u00a0Samantabhadralt, kes \u00f5petas tantraid T\u00f5e Kehast endast p\u00e4rinevatele\u00a0t\u00e4ielikult valgustunud olenditele. Seep\u00e4rast ei peeta sellisel\u00a0tasemel\u00a0\u00f5petust tavainimesele v\u00f5imetekohaseks.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Teadmise Hoidjate liin<\/strong>\u00a0vastab Naudingu Keha \u00f5petustele, mis l\u00e4htuvad Vajrasattvast ja\u00a0Vajrapanist. Selle liini inimj\u00e4rgnevus algab Garab Dorje\u2019ga\u00a0\u00d6gyan Dakini-maalt. Edasi tulevad Manjushrimitra, Shri Singha ja\u00a0seej\u00e4rel Guru Rinpoche, Jnanasutra, Vimalamitra ja Vairocana, kes\u00a0\u00f5petust Tiibetis edasi kandsid.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Inimsosina liin<\/strong>,\u00a0mis vastab Emanatsiooni Keha \u00f5petustele ja p\u00e4rineb Viiest Buddha\u00a0Perekonnast. Sealt anti \u00f5petus edasi Shri Singhale, kes edastas\u00a0selle omakorda Guru Rinpochele. Guru Rinpoche andis \u00f5petuse\u00a0Vimalamitrale, kellest sai alusepanija liinile, mis j\u00e4tkub Tiibetis\u00a0kuni t\u00e4nase p\u00e4evani.<br \/>\nViimatimainitud\u00a0\u00fclekandeliin on tavainimeste hulgas enam levinud. Siiski\u00a0eksisteerivad kaks varasemat p\u00e4rimust endiselt k\u00f5rgetasemeliste\u00a0Dzogcheni meistrite seas.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Teise\u00a0traditsiooni kohaselt v\u00f5ib tantrad jagada\u00a0kuueks \u00fclekandeliiniks.\u00a0Eelpoolnimetatutele lisandub veel kolm:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Volitatud Juhtn\u00f6\u00f6ride\u00a0liin<\/strong>\u00a0(bK\u2019a-babs lung-bstan-gyi-btgyud-pa);<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>\u00d5nnelike Aarde\u00f5petuse\u00a0liin<\/strong>\u00a0(Las-\u2018phrn-gter-gyi-brgyud-pa);<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Palvete L\u00e4bi Loodud\u00a0Eestkostjate liin<\/strong>\u00a0(sMon-lam gtad-rgya\u2019i-brgyud-pa).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Nyingma\u00a0koolkonna tantristlikud tekstid ja nende \u00fclekandeliinid jagunevad\u00a0kolme gruppi: suuline, termad ja n\u00e4gemused. Neid kolme v\u00f5ib\u00a0omakorda jaotada: suuline liin, mis\u00a0koosneb p\u00f5hiliselt tantratest ja\u00a0nendega seonduvatest tekstidest Mahayoga tantra-s\u00fcsteemis; juure- ja\u00a0seletav tantra, mis kuulub Anuyoga tantrate ts\u00fcklisse; ning viimaks\u00a0Atiyoga\u00a0ehk Dzogcheni tantrate ts\u00fckkel.<\/p>\n<p>Termade\u00a0\u00fclekanne h\u00f5lmab loendamatuid tekste-aardeid, mis Guru Rinpoche 9.\u00a0sajandil \u00e4ra peitis ja mida vastavad tert\u00f6nid avastanud on; samuti\u00a0arvukaid \u00f5petusi, mida on\u00a0avastanud hilisemad Nyingma meistrid oma\u00a0valgustunud meeles ja meditatiivsetes n\u00e4gemustes. Aardeid on leidnud\u00a0sadu meistreid. Nende hulgas Nyangral Nyima \u00d6zer (1124-1192), Guru\u00a0Chowang (1212-1270), Dorje Lingpa (1346-1405), Padma Lingpa (s\u00fcnd\u00a01405) ja Jamyang Khyentse (1820-1892), kes on tuntud kui\u00a0Aardemeistrite Viis Kuningat.\u00a0Muuhulgas on nad avastanud termasid\u00a0Avalokiteshvara \u00f5petuste ja meditatsioonide, Guru Rinpoche\u00a0sadhanate, Dzogcheni \u00f5petuste,\u00a0Ka-gyey\u00a0\u00f5petuste, Vajrakila\u00a0ehk Phurba\u00a0\u00f5petuste, meditsiinialaste \u00f5petuste ja ennustustega.<\/p>\n<p>Lisaks\u00a0mahajaana budismi tuntud kaanonile, mis h\u00f5lmab Kangyuri (bka\u2019\u00a0\u2018gyur) ja Tangyuri (bstan \u2018gyur), v\u00f5ib leida\u00a0unikaalseid \u00f5petusi ka kogumikus Sada Tuhat Nyingma\u00a0Tantrat\u00a0(rnying-ma rgyud \u2018bum), mille koostas 13. sajandil tert\u00f6n\u00a0Ratna Lingpa (1403-1473) ja s\u00fcstematiseeris Kunkhyen Longchen\u00a0Ramjampa (1308-1363). Nyingma tekstide\u00a0rikkasse varasalve on lisa\u00a0toonud ka Kongtrul Yonten Gyatso (1813-1899), koostades 60-k\u00f6itelise\u00a0Rinchen Terdzod\u2019i, samuti Rongzom, Dodrupchen, Paltrul Rinpoche\u00a0(1808-1887), Ju Mipham (1846-1912) ja paljud teised.<\/p>\n<p>Vanim\u00a0Nyingma tempel on\u00a0<strong>Samye<\/strong>,\u00a0mis valmis 810.aastal (vt eestpoolt).\u00a0Ta ehitati maailmamudeli kujulisena. Seej\u00e4rel ei ehitatud \u00fchtegi\u00a0suuremat kloostrit kuni 12. sajandini, mil\u00a0Chokpa Jangchub rajas\u00a0Kesk-Tiibetisse\u00a0<strong>Nechungi<\/strong>\u00a0kloostri ja Ka Dampa Desheg\u00a0(1112-1192) ehitas Khami provintsi\u00a0<strong>Kathoki<\/strong>\u00a0(Kah-thog)\u00a0kloostri. See viitab asjaolule, et erinevalt\u00a0teistest\u00a0budistlikest traditsioonidest, ei muutunud Nyingmapad organiseerituks\u00a0enne kui alles oma ajaloo hilisemal etapil. P\u00e4rast 15. sajandit\u00a0ehitati v\u00e4gevaid klooster-\u00fclikoole,\u00a0nagu\u00a0<strong>Mindroling<\/strong>\u00a0(sMin-grol-gling), mille asutas 1676. aastal Rigzin Terdag\u00a0Lingpa, tuntud ka kui Minling Terchen Gyurmed Dorje (1646-1714) ja\u00a0Kesk-Tiibetis\u00a0<strong>Dorje Drag<\/strong>\u00a0(rDo-rje-brag), mille asutas\u00a01659. aastal Rigzin Ngagi Wangpo. Rigzin Kunsang Sherab rajas 1665.\u00a0aastal\u00a0<strong>Palyuli<\/strong>\u00a0(dPal-yul) ja Zhechen Rabjampa 1735.\u00a0aastal\u00a0<strong>Zhecheni<\/strong>\u00a0(Zhe-chen) kloostri, m\u00f5lemad Khami\u00a0provintsis. Amdosse ehitati\u00a0<strong>Dodrupcheni<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>Darthangi<\/strong>\u00a0kloostrid.<\/p>\n<p>Eksiilis\u00a0(Indias) on taastatud p\u00f5hilistest kloostrikompleksidest\u00a0<strong>Thekchok\u00a0Namdrol Shedrub Dargye Ling<\/strong>\u00a0(Bylakuppe, Karnataka),\u00a0<strong>Ngedon\u00a0Gatsal Ling<\/strong>\u00a0(Clementown, Dehra\u00a0Dun),\u00a0<strong>Palyul Chokhor Ling<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>E-Vam Gyurmed Ling<\/strong>\u00a0(Bir),\u00a0Nechung Drayang Ling\u00a0(Dharamsala) ja\u00a0<strong>Thubten E-Vam Dorjey Drag<\/strong>\u00a0(Shimla, Himachal\u00a0Pradesh).<\/p>\n<p>Nyingma\u00a0koolkonda eksiilis on juhtinud esmalt Kyabe Dudjom Rinpoche\u00a0(1904-1987), seej\u00e4rel Dilgo Khyentse Rinpoche (1910-1991); aastatel\u00a01993-2002 Penor Rinpoche,\u00a0seej\u00e4rel Mindroling Trichen Rinpoche\u00a0(1930-2008), Kyabje Trulshig Rinpoche (1923-2011) ja Kyabje Taklung\u00a0Tsetrul Rinpoche (1926-2015).<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/sotapota.ee\/kabi\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/oru-spacer.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-17\" src=\"http:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/oru-spacer.png\" alt=\"oru-spacer\" width=\"30\" height=\"27\" \/><\/a><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-132\" src=\"http:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/ngakpad-3v.jpg\" alt=\"ngakpad-3v\" width=\"601\" height=\"424\" \/><\/p>\n<h1 class=\"\"><strong>Ngakpade traditsioon<\/strong><\/h1>\n<p>Ngakpade traditsioon on tiibeti rahva kloostriv\u00e4line vaimne ja kultuuriline traditsioon, mille rajas Padmasambava 8. sajandil. Et\u00a0v\u00f5imaldada ilmalikele vaimset ja kultuurilist haridust, toetas kuningas Trisong Detsen igatpidi ngakpade traditsiooni, hakates ka\u00a0ise eeskujuna ngakpaks.<br \/>\nNgakpasid kutsutakse rahvakeeli \u201cgo-kar chan-lo de\u201d, mis t\u00e4hendab \u201cvalgete riiete ja pikkade juustega kogukond\u201d ehk lihtsamalt\u00a0\u201cvalge sangha grupp.\u201d<br \/>\nEsimest ngakpade gruppi nimetati \u201cje bang nyir-nya\u201d. Need olid 25 Padmasambava enda \u00f5pilast, keda ta \u00f5petas v\u00e4ga k\u00f5rgel\u00a0tasemel.<br \/>\nEsimene ngakpade kool asus Sam-nye kloostri juures, nimeks ngakpade \u201cDud dul Ling\u201d. Selles kolled\u017eis \u00f5petati keeli,\u00a0kirjandust, t\u00f5lkimist, p\u00f5llumajandust, meditsiini, astroloogiat, meteoroloogiat ja eriline r\u00f5hk oli Vajrayana \u00f5pingutel ning praktikal.<br \/>\nHiljem suurenesid ja levisid ngakpade grupid \u00fcle kogu Kesk-Tiibeti. Kuulsamad grupid olid:<\/p>\n<ul>\n<li>Kolmk\u00fcmmend Sheldraki Ngakpat<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Sada kaheksa Chuoni Ngakpat<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Kaheksak\u00fcmmend Drag yir pa Ngakpat<\/li>\n<\/ul>\n<p>Palju on v\u00e4ljapaistvaid ngakpasid nii oma harituse kui ka praktikaalaste saavutuste poolest. N\u00e4iteks oli nii tiibeti traditsioonilise\u00a0meditsiini (TTM) rajaja Yuthog Yonten Gonpo ise kui ka paljud tema liini arstid praktiseerivad ngakpad.<\/p>\n<p>9. sajandil hakkas kolmas Tiibeti dharmakuningas Tri Ralpachen ise ngakpa traditsiooni j\u00e4rgima ja t\u00e4nu tema p\u00fchendumisele ja\u00a0toetusele levis ngakpade kultuur \u00fcle terve Tiibeti.<\/p>\n<p>Viimane kuningas, Lang Dharma h\u00e4vitas laialdaselt ja s\u00fcstemaatiliselt buddhadharmat Tiibetis, ent ta ei suutnud h\u00e4vitada\u00a0ngakpade traditsiooni, mis on osa tiibetlaste \u00fcrgkultuurist.<\/p>\n<p>Ka tiibeti naised on palju panustanud ngakpade kultuuri. Paljud ngakmad ehk naissoost ngakpad, nagu Yeshe Tsogyal, Machin\u00a0Labdron, Chusep Jetsun, olid v\u00e4ga k\u00f5rgelt realiseerunud ngakpa traditsiooni esindajad.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval j\u00e4tkab avatud ngakpade traditsioon oma eksistentsi nii Hiinas, Bhutaanis, Nepaalis, Indias kui Mongoolias ning\u00a0viimasel ajal ka L\u00e4\u00e4nemaailmas, kus naised ja mehed v\u00f5rdselt \u00f5pivad ning praktiseerivad l\u00e4bi oma igap\u00e4evase elu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tiibeti budism Esimesed\u00a0dharma-tekstid \u00fches mantrate ja kuldse stuupaga ilmusid m\u00fcstilisel\u00a0kujul Tiibetisse kuningas Lhato Thori (lHa\u00a0Tho-tho-ri) valitsemise ajal 4.\u00a0sajandil.\u00a0Kuningale\u00a0ennustati, et 5 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-36","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":219,"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions\/219"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tiibetimeditsiin.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}